Lestakesed
Kevadel (2020), kui kõik lukus oli juhtus selline lugu.
Istun mina oma stuudios, nina all on kastitäis peopesa suurusi kandilisi riidelappe. Olen neid ajapikku kangaste õmblusjääkidest lõiganud, et noh, kunagi hakkan lapitekki tegema ja siis on kohe võtta ja...
Aga nad vahtisid mulle otsa ja nõudsid karjuvalt kohe tegelemist. Kom päeva mõtlesin. Välja mõtlesin. Ning mitte ainult lestakala vaid midagi muud ka. Muud näitan teine kord. Suvel aitas Marleen (saab varsti viieseks) mul tükke kokku sätitada. Tema oli töödejuhataja ja mina tööline. 🙂
Lõpuks selgus, et ühele pisikesele värvilisele lestakalale saab anda suisa neli erinevat otstarvet. Sa võid ta jõuluajal kuuse otsa riputada, võid võtmehoidjarõnga külge panna ja kimp on kohe toredam. Kui kõhu alla prossinõel panna, saab kala kuhugi ehteks kinnitada, näiteks mantlikrae nurka. Ja lõpuks, või siis hoopis kõige alguseks anda lapsele pihku, las mängib.
Tantsuring
Minu käest on palju kordi küsitud, kas sõleliste mustrid omavad ka mingit tähendust? Olen siis ikka vastanud, et igaüks peab tähenduse ise leidma. Lühike vastus, mis enamasti toob küsija silmadesse pigem segaduse kui selguse.
Tegelikult on nii, et kõikides mustrites on tähendused sees ja iga muster jutustab oma lugu. Ainult et, kui vaataja pole harjunud ega õppinud, ka vanu ajaloolisi, mustreid lahti lugema, siis ei pruugi minu seletamine sugugi silmi avada.
Teeme proovi. Sellel sõlelisel on – rist, ratas, ilmakaared, tantsuring, sõprus, kindlus, või ka sind valvavad valvsad hundisilmad. Kas sina näed seda kõike?
Midagi leiaks kindlasti veel, aga sellest piisab.
Tantsuringi-sõlelist on kahes suuruses – läbimõõduga 67 mm ja 55 mm.
Sõleline peale pesu
Sõleline väikese pesujärgse tuuninguga
Signe komplekti originaalfoto
Pestud sõleline
Minu klassiõel Signel juhtus selline lugu:
Nagu kõik teavad, on poodides laialdaselt müügil ilma nööpideta kampsunid ehk kardiganid. Päris tihti olen jätnud seepärast selle riideeseme ostmata, et pole nööpe ees.
Siis aga leidsin lahenduse – Irka sõlelised. Kõik oli sinnamaani kena, kuni ühel päeval sõlelise koos kampsuniga pessu panin. Ja avastasin selle alles siis, kui kampsunit uuesti selga panema hakkasin, et pross oli kampsuni küljes. Esmasel hetkel käis peast läbi, et värvid ja puu ja ... Aga võta näpust, kõik tundus justkui korras. Ja oligi – kristallid paigas, toonid korras. Alles originaaliga (kõrvarõngad) kõrvutades sain aru, et osad värvid on siiski tuhmunud. Pole ka ime – 96 minutit korraliku pesupulbriga 40-kraadises vees! Kannan siiani seda prossi täie uhkusega!
Nüüd aga, peale Sinu kursusel käimist, julgen seda uuesti värskendada – vaja vaid õiged pliitasid ja lakk muretseda!!
Siit ka väike soovitus, kui sõlelisega väike õnnetus juhtub – õigete pliiatsite/värvidega on võimalik ikkagi asja parandada!
Nii et – 1. Tasub neid ehteid osta! 2. Minge Irka töötuppa – hariv ja kasulik igas mõttes!!
Omalt poolt annan sooja soovituse – kui vähegi meeles on, eemalda alati ehe enne rõivaeseme pessu panekut või keemilisse puhastusse viimist. Vihmasadu ei tee sõlelisele mitte midagi, kohvitassi kukkumine (isiklik kogemus) ka mitte. Aga pesupesemine üht-teist siiski muudab.
Kõrvalolev esimene foto on Signe tehtud pestud prossist. Teisel pisut uuendatud pross koos komplekti kuuluva kõrvarõngaga. Erinevus pole tõesti kuigi suur.
Kolmandal minu tehtud foto kohe peale ehte valmimist. Püüan alati pildile saada võimalikult originaalilähedase tulemuse. Kuid minu ja Signe pilte kõrvutades on vahe tuntav, mis tähendab, et tavaolukorras ja telefoniga tehtud foto ei pruugi originaali värve näidata. Samas näen mina piltidelt, et pestud sõleline on säilitanud oma sära.
Jõululinnud
Nad vaatavad sulle oma pisut kurbade valgete silmadega otsa, kolmas silm otsa ees avatud nagu kanal mõtisklevasse kaugusse. Seekord on nad end rüütanud punasesse, sest elavad jõuluootuses. Nad käivad alati paarikaupa, nii on toredam. Nad ei nimeta end lindudeks ega ingliteks. Võibolla on nad mõlemat... Ja kui nad end kummuli keeravad, siis puhkevad õide nagu kevadised tulbid.
