Nad vaatavad sulle oma pisut kurbade valgete silmadega otsa, kolmas silm otsa ees avatud nagu kanal mõtisklevasse kaugusse. Seekord on nad end rüütanud punasesse, sest elavad jõuluootuses. Nad käivad alati paarikaupa, nii on toredam. Nad ei nimeta end lindudeks ega ingliteks. Võibolla on nad mõlemat... Ja kui nad end kummuli keeravad, siis puhkevad õide nagu kevadised tulbid.